kuidas kuulmislangust ära tunda?
- Lapse kõne ei arene või areng on väga aeglane
- Peale haigust on oluliselt halvenenud kõnest arusaamine või helidele reageerimine
- Küsib tihti üle: mida? Ah?
- Ei kuule käsklusi, korraldusi suuremalt vahemaal või selja tagant
- Ei erista 2/3 konsonantidest ~2 m kauguselt (näiteks paneme pähe mütsi- võtab kapist püksid)
- Tundub tähelepanematu
- Jätab ära sõnalõpud (vaata-vaatas, õpi-õpib, koera-koerad)
- Eristab halvasti häälduslikult lähedasi häälikuid (kallab-kannab, paha-maha)
- Segistab sulghäälikuid K-T (kool-tool, kokk-kott)
- Häälik S puudub või esineb sellega vaeghääldust
- Jätab konsonantühendis osa häälikuid hääldamata (küpised-küpsised, ümbik-ümbrik)
- Jätab sõnast välja halvasti nähtavad häälikud K ja H (a´en-aken, a´i-ahi)
- Asendab sõnas kaashäälikuid mingi hästinähtava häälikuga (pibu-tibu, tits-kits)
- Lause tihti ühesõnaline (istu- mina istun)
- Eksib käände- ja pöördelõppudes (lähen ema koju- lähen emaga koju, isa on tööle- isa on tööl)
- Nimisõnad on tavaliselt nimetavas käändes, tegusõnad ainsuse 3.pöördes
- Kõne tempo on aeglane ja kõne monotoonne
Kuulmispuudega laps tajub paremini tuttavat sõna või lauset, kahesilbilisi sõnu, häälikutest täishäälikuid. Kuulmislangus ei ole alati ilmne ning sageli väljendub see varjatult, esmapilgul märkamatul kujul. Oleks mõistlik soovitada inimesel pöörduda kõrvaarsti juurde, kui ta
- palub sageli öeldut korrata,
- annab küsimustele ebakohaseid vastuseid,
- ei reageeri kõnetamisele,
- liigutab kuulates kõnelejaga koos huuli,
- jälgib pidevalt kõneleja suud,
- pöörab alati ühe kõrva rääkija poole,
- räägib kas liiga valjult või liiga vaikselt,
- hoidub suhtlemisest,
- kuulab raadiot või telerit liiga kõvasti