eksiarvamused kuulmislanguse kohta
Esineb mitmeid eksiarvamusi kuulmislanguse kohta, näiteks arvatakse tihti, et kuulmislangusega inimene on hea suultlugeja. Tegelikult liigub paljude häälikute puhul suu üsna sarnaselt (näiteks m ja p). Uuringute järgi on suultlugemine võimalik ainult 30% ulatuses ning ka siis, kui on olulised teatud soodustingimused (näole langev valgus, mõõdukas kaugus rääkijast, väljendusrikas miimika jne). Sageli arvatakse, et kuulmisvahend taastab tavakuulmise ja kõrvaldab kuulmislangusega seotud suhtlemisprobleemid, kuid tegelikkuse see nii ei ole. Väga tihti esineb arvamusi, et aeglane kõne, pingutavalt väljendusrikas miimika või artikulatsioon aitavad kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Tegelikult kaasneb kõne aeglustamise ja huulte ning näolihaste liikumise rõhutamisega kõnerütmi, intonatsiooni, rõhkude ja pauside muutus, mis on kuulmislangusega isiku jaoks sageli hoopis eksitav.