kuulmislanguse liigid
- Konduktiivne kuulmislangus- tekib, kui kahjustatud on välis- või keskkõrv ja takistatud on heli levimine sisekõrva. Eelkõige põhjustab see madalasageduslike helide kuuldavuse langust. Väliskõrvas võib heli levimise takistuse põhjuseks olla kas vaegummistus või infektsioon, keskkõrvas krooniline põletik või limakõrv. Konduktiivne kuulmislangus võib kergel või mõõdukal kujul mööduda või süveneda.
- Sensorineuraalne kuulmislangus- tekib kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul.
- Segatüüpi kuulmislangus- tekib kui kahjustused esinevad samal ajal mitmes kõrva osas. (Reilson, 2007).
astmed
- Kerge kuulmislangus - kuulmisteravuse langus 26-40 detsibelli. Sellesse rühma kuulujatel on raskusi rääkija asupaiga määramisega kuulmise järgi. Samuti saavad nad üldise sumina taustal kõnest halvasti aru, ei kuule sosinat ega linnulaulu.
- Mõõdukas kuulmislangus - kuulmisteravuse langus 41-55 detsibelli. Nendel inimestel on raskusi keskmise valjusega kõnest arusaamisega, kui kõneleja on kaugemal kui 1-1,5 m. Alati ei erista nad uksekella helinat, ei kuule ilma kuuldeaparaadita vaikseid ja keskmise tugevusega helisid.
- Raske kuulmislangus- kuulmisteravuse langus 56-70 detsibelli. Nemad kuulevad ainult valju häält otse kõrva juures ja eristavad harva üksiksõnu.
- Sügav kuulmislangus- kuulmisteravuse langus 71 detsibellist kuni valuläveni, s.o umbes 120 detsibellini. Inimene ei kuule midagi peale väga valjude ja järskude signaalide. Kuuldeaparaat sellise kuulmislanguse puhul ei aita. (Veisson, 2005).